Mõis soopõhise info kogumisest: pseudoprobleem

Nimelt peaks järgmise aasta jaanuarist jõustuma määrus, mille järgi tuleb ettevõtetel koguda eri andmeid oma töötajate kohta. Näiteks peab välja tooma personali koosseisu, koolitustel osalemise, info puhkuste ja töötasu, soodustuste ning hüvitiste kohta. Andmeid tuleb firmadel säilitada viis aastat.

Kui ettevõtjad said 1000euroste arvetega hakkama, siis küll tulevad ka selle nõudmisega toime, kui eelnõu vastuvõetama peaks, usub Mõis.

Määrusest selgub, et selle mõte on vajadusel jälgida ja hinnata, kas ettevõtetes koheldakse nais- ja meestöötajaid võrdselt.

Uuenduse eesmärk näitab Mõisa hinnangul, et ei kavatseta midagi parandada, vaid tahetakse ettevõtteid jälgida nagu akvaariumikalu. “Mingit sisu sellel asjal ju ei ole. Ei öelda ju, et tahaks, et mehed ja naised ühepalju palka saaksid või et naisi-mehi ei väärkoheldaks. Vaid et jälgida saaks. Kolm kõige paremat vaadet on tormisele merele, põlevale tulele ja töötavale inimesele,” rääkis Mõis, tõdedes, et teema ajab teda lõõpima.

Eestis ei ole soolist ebavõrdsust

Mõis ütles tõsinedes, et ei näe mingeid märke nagu valitseks Eestis sooline ebavõrdsus. Statistika näitab siiski, et Euroopa kontekstis on Eestis naiste ja meeste palgalõhe väga suur. Andmeid võib Mõisa hinnangul aga mõjutada asjaolu, et näiteks naised ise eelistavad kuni viieaastaste laste emadena väiksema koormusega tööd teha.

“Kui sa oled hea tööjõud, siis sulle makstakse head palka. Kui ei ole, siis mitte,” rõhutas ta. “Keeldun uskumast probleemi tõsidusse. See on pesudoprobleem. Kui euroinimestel on vaja jälgida, siis saavad seda teha.”

Naised vanuses 35 kuni 50 eluaastat on Mõisa meelest parimad töötajad. “Selles vanuses naisterahval on lapsed valmis tehtud. Nad on usinad, töökad ja paremini alluvad kui mehed,” ütles ta.

“Ettevõtetes ei ole vaja isemõtlejaid. Kui tahad olla isemõtleja, hakka ettevõtjaks. Tööjõuna on vaja koolitatud meeskonnatööinimesi, kellelt ei eeldata iga päev uut mõtet, vaid projektide elluviimist,” selgitas Mõis.